Aja külaskäik

Tuli külla Olevik,
“Meelerahu” kaenlas.
Pärisin, et mis siis tema
kõrgeausust vaevas.
Kurtis, miks küll inimestel
pole teda vaja –
ehitavad kinnisvara,
ajaveedumaja!

Tuli külla Minevik,
uksel kitkus karvu,
mida juba – olgem ausad –
oli näha harvu.
Lausus: “Sõidan üle piiri,
saada metrojaama –
sest siin ma halvaloomuliselt
hakkan otsa saama!”

Tuli külla Tulevik,
ei tõstnud üldse pilku…
Ma ei püüdnud tema silmist
ühtki vihjevilku.
“Sõbrakene,” ütlesin, “kui vaatad
ainult maha,
siis taevas, millest unistad,
jääb ju planeedi taha…!”

11. jaanuar 2015 by admin
Categories: Luuletused | Leave a comment