Imeilus

Imeilus talveilm,
paitab lumehelbepilv.
Maas külma hingeauru sits,
puu okstel pühapaiste pits.

Kus imetlus ja ihkamine,
seal pärastpoole vihkamine…
On kaunis luuleline keel,
kuid vaikne tundmus
kaunim veel.

Sind vaatlen selles helbesajus.
Millal piir me vahelt hajus?
Kui hingad välja, mina sisse…
Vist Jumal kolis elamisse.

23. detsember 2014 by admin
Categories: Luuletused | Leave a comment