Kalake

Olen olnud siin,
kuid mitte nii.
Olnud sinuga,
kuid mitte alati.
Lipsab võrgusilmast
läbi kalake –
kukub kogemata
nina ette palake.

Oh neid sillerdusi,
värve säravaid
peegeldumas mööda
vete tänavaid!
Olen olnud siin,
kuid üldse mitte nii…
Veteks pisaraid
ma nutsin
kunagi.

15. juuli 2016 by Mari Lauk
Categories: Luuletused | Leave a comment