Oma lill

Ehita oma lossitrepp
nii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.

Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui tornitrepp
juhtub olema katki…

Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja lä’eb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.

(Pühendus: Katrin)

31. juuli 2016 by Mari Lauk
Categories: Luuletused | Leave a comment