ärkamatult
märkamatult
tuul on pöördunud
sada päeva
järjepannu
jälle möödunud

seisan
vaatan
sirutudes
vihmavari käes
koitnud taaskord
Poppinsite
äralennupäev

sulen silmad
avan varju
lasen mõttel kanda
unistusi
tunnistusi
mida oskan anda

tõusen kergelt
kõrgemale
sellest maisest vaevast
avan silmad
alles siis, kui
puutun
vastu taevast