Kogen seda maailma kui
hammustatud õuna:
keegi kuskil söönud on
tasuta kõik lõunad…
Keegi kuskil ikka on
vastutusest vaba,
oma aia sulgenud
väravatel taba.

Loodusel on suurim lootus,
inimestel oma –
iga tegemise taga
mõttekriips või koma…
Lõpusirget veel ei paista,
aga tahaks näha
tuletornist
valguskiiri
kaugemale täna.