Südamed on erinevad –
erinevast puust,
nagu linnulaulukesed
erinevast suust.

Südamega hindamine
selgelt libe tee:
arvad, mis on esimene –
teisel viimane…
Südamega loodud suhted
tihti lä’evad katki –
pole sellest südamest ju
kasu vähematki…
Südamesse tihti võtad,
mida pole vaja –
ja siis leiad kannatamas
enda kogu aja…

Südamlik on liiga pehme
väga mitmel puhul –
süda liigub liialt tihti
kohalt karmil juhul.
Süda on kui lilleke, mis
aina kastmist vajab,
muidu ta su enneaegselt
hauda ka veel ajab…
Süda olgu nagu pärl, mis
pärlikarbi sees –
peidul, hoiul, omaette
põhjatumas vees!

Kaardipakist välja käia
võiksid hoopis poti,
mis on must kui sajajalgne,
keda ilm ei ‘koti’
ja mis püsib omal kohal,
olgu torm või maru –
arvab, mida arvab, aga
ikkagi saab aru,
kuidas asjad tegelikult
ümbruskonnas käivad…
Ja miks ristid-ruutud üha
tagurpidi näivad!