Tunne lükkab,
tõmme tõukab
armastuse käima,
võtmeteta sillalukud
igavesteks näima…

Kerge käega
spelli peale
paneb silmaplõks,
kibe-kiirelt
käibki vilgas
tabalukuklõps.

Võti visatakse jõkke,
vähid seda söövad,
nimi-osalised ise
pulmatantsu löövad.

Kui nad tah’vad
hiljem siiski
minna lahutama –
peavad enne
karges sängis
meeli jahutama.