No ei ole minu tase
pauk-rakette lasta,
ennast vahetpidamata
kullapurru kasta.

Mulle sobib kõndimine
mööda seinaääri,
saabastesse topituina
hoida püksisääri.

Miks peab elult pigistama
välja aina viimast?
Enamjagu piisaks ikka
lihtsast leivast-piimast…

Avarduda võib ka õhku
mõtetes ja maitses,
lasta ennast täitsa vabaks
moes ja piirikaitses.