kõigil on palju öelda
aga on’s meil
mida kuulata
taevas on tähtede vahel
tuhandeid riike
aga tee või tinade tina
räägi, röögi või rebi –
keegi ei ulata
ikka maa peal siin sebi
tööta ja söö
rüga mära ja muulata
naeratus suul

vaasidesse sobivad
igat sorti roosid
vooditesse kobivad
igat värki poosid
silmadesse sünnivad
igat masti värvid
mida läbistavad
igat sorti närvid
(aga vaata, kuhu su silmad vaatavad
muidu prillide tagant
hakkavad piiluma saatanad)

poodidesse sobivad
igat liiki letid
kartuli- ja jahukotid
mida närinud tont-teab-
mis rotid
kõiksugu ketid
piimad ja petid
kodudesse sobivad
igat sorti ahjud
kuid – kui need põlevad
kes kannab kahjud
postkastidesse potsatab
paberi pahnaving
millest kinni
jääb iga sureliku hing

külm, külm, külm
külm on – on külm

taevas maad hoiab
aga kas maine toidab taevast
mis vajab tuld ja tulemist
sinus ja minus
neis ja teis
saiasordiga, mis
valust ja vaevast
kokku klopitud
kõrisse topitud
tulgu keegi appi
ei taha sappi

taskutesse sobituvad
igat sorti käed
ette ja taha
vahepeale ja sisse
passiks iga maiguga raha
aga ei taha
kas sa näed
kui päevad on teistest
teistsugust sorti
vajad lillelist, päikest ja torti
muutust väikest
mis avardaks sortimenti
sest oled täieõiguslik tuus
laulud suus
ja ei mõtlegi maksta renti
siin ekvaatori talveaias
ent sisuliselt laias
tillukesel killukesel platsil
kus magusa- ja pipramaias
on priskelt õnnelik, sest
talle sobib nii see kui teine
rändurieine

soe, soe, soe
soojem on – veel soojem

kõigil on oi kui palju öelda
aga on’s seal
mida kuulata
meil, kes me
teame kõike
näeme kõike
vaeme kõike
ja ei vaevugi lõikama lõike
ühestki koogisordist
osa võtma rahvaspordist
nimega pullipall
pilvede all