Puhun lõkkele
su silmad,
armas uba:
aja-aja
idusid,
kevad juba!
Peagi tuleb
suvi, sügis,
saabub tali –
elu, mis sul käes,
ei ole
kõigest nali…
Hinga – hinga
julgemini
sisse sõõm,
allapoole kasvata
sügav rõõm!
Üles-üles,
maailm on
ärganud –
ja mina olen
sindki, kallis,
märganud!